Juureravi tegeleb hambasäsi ja juuretipu piirkonna haiguste diagnoosimise, ravi ja ennetusega. Tihti võimaldab just juureravi protseduur säilitada hamba, mis vastasel juhul tuleks eemaldada.

Juureravi vajab hammas, mille säsi on kas väga sügava hambaaugu või trauma tagajärjel põletikuline või surnud. Sellisel juhul tavapärane hambatäidis probleemi ei lahenda, sest mööda vereringeta juurekanalit levib infektsioon lõualuusse, kus see võib põhjustada isegi eluohtlikke tüsistusi. Adekvaatse juureravi tulemusel paraneb isegi lõualuusse ulatunud põletik. Ravitud juurega hammas töötab tulevikus nagu iga teinegi parandatud hammas.

Juureravi on aeganõudev ja keeruline protseduur. Sageli on hambas mitu juurekanalit (üks kuni viis) ja juurdepääs tagumistele hammastele võib olla keeruline. Hambaarst püüab hammast säilitada, kuid mõnikord põletik ei allu ravile või juurekanalid pole läbitavad ning hammas tuleb vaatamata tehtud juureravile siiski eemaldada.

Juureravi on näidustatud:

• Kui esineb hambanärvi põletik.

• Kui hammas on „surnud.“

• Kui esineb juuretipu piirkonna või juureümbrise põletik e peridontiit.

• Ennetava protseduurina komplitseeritud proteesimise puhul.

Pärast juureravi:

• võib ravitav hammas olla pisut tundlik või hakata isegi valutama. See on tingitud juurekanalisse paigaldatud medikamendist või juurekanali töötlemisest instrumendiga. Kuid need sümptomid peaksid ajaga siiski mööduma.

• ägeda põletiku korral ei pruugi juureraviga alustamisel kaebused ja valu kohe täielikult kaduda. Mõnikord võib mõne vana kolde (kroonilise juurepõletiku korral) avamisel põletik ägeneda. See on normaalne nähtus. Sellisel juhul võib arst välja kirjutada soovitada antibiootikumide kuuri või valuvaigisteid. Ravimeid peab võtma vastavalt arsti soovitustele ning antibiootikumide kuuri ei tohi enneaegselt lõpetada isegi juhul kui kaebused kaovad.

• kui valu, hoolimata valuvaigistitest, umbes nädala jooksul ei möödu või peaksid ilmnema näidustused nagu paistetus, palavik või mõni muu tõsisem haigusnäht, siis peaksite tulema uuesti arstile hammast näitama või vähemalt helistama kliinikusse, et saada juhiseid edasise käitumise osas.

• ärge sööge umbes tunni jooksul, sest hambale asetatud ajutine täidis on pehme ja võib koos toiduga hambalt eemalduda. Ajutise täidisega hammas on ka suhteliselt nõrk. Hoiduge hammustamast väga kõvasid toite, et vältida hamba serva murdumist.

• kui ajutine täidis ära tuleb, on vajalik esimesel võimalusel raviarsti poole pöörduda, ja uus ajutine täidis panna, et mikroobid uuesti juurekanalisse ei pääseks.

• tuleb hamba krooniosa taastada võimalikult ruttu, et vähendada hambaseina murdumise riski ja vältida juurekanalite uuesti infitseerumist.

• tuleb umbes aasta pärast hammast kontrollida ning teostada kontrollröntgen. Ka edaspidi on soovitav paari aastase vahega kontrollröntgenpilte teha, et olla kindel ravi edukuses.

KOMPLIKATSIOONIDE PUHUL PALUN PÖÖRDUGE ARSTI POOLE!